Äripäeva ajakirjaniku eetikakoodeks

Ajakirjanik taotleb objektiivsust

Ajakirjaniku kogu tegevus on suunatud lugeja huvi teenindamisele. Ajakirjanik ei kirjuta allikatele, reklaamiklientidele, lehe omanikele või toimetajatele, vaid lugejatele.
Ajakirjaniku esmane kohus on esitada oma lugejatele tõest informatsiooni, niivõrd kui see on vähegi võimalik. Ajakirjanik edastab infot, millesse ta ise usub.
Igasugune omakasu taotlemine informatsiooni avaldamisel või selle kinnihoidmisel on lubamatu. Ka on lubamatu info kinnihoidmine ilma muu mõjuva põhjuseta.
Uudise kirjutamisel taotleb ajakirjanik alati objektiivsust. Ajakirjanik peab tegema kõik endast oleneva, et artiklis oleks kajastatud kõikide oluliste osapoolte seisukoht.

Huvide konflikti vältimine

Ajakirjanik ei võta allikatelt vastu kingitusi. Lubatud on vastu võtta nt firma logoga väheväärtuslikke meeneid, kuid igasugune kaupade või teenuste vastuvõtmine on lubamatu.
Allika kulul reisimine on keelatud. Äripäeva ajakirjanikud, fotograafid ja kujundajad tohivad end koolitada Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste organisatsioonide ning meediafondide kulul.
Tasuta osalemine allikate korraldatud tasulistel üritustel (koolitused, seminarid, silmaringi laiendavad reisid), mis teenivad ka kaudselt allika huve, on keelatud. Kui toimetus peab osalemist vajalikuks, eraldatakse raha toimetuse eelarvest. Kui seminar on seotud konkreetse tööülesandega, mille täitmata jätmisest jääks Äripäeva lugeja ilma mõjukast infost, registreerutakse ajakirjanikuna või kui seda võimalust pole, tasub Äripäev osalemiskulud.
Äripäeva ajakirjaniku pressikaarti kasutatakse vaid tööülesannete täitmiseks.
Tööülesanded, mis vajavad sündmusele akrediteerumist (meelelahutus, sport, konverentsid-seminarid jms) kooskõlastatakse tööülesande andnud osakonnajuhi või toimetajaga.
Ilma otsese juhi nõusolekuta ei tööta ajakirjanik kellegi muu kui ainult Äripäeva jaoks.
Ajakirjanik ei aita koostada ettevõtete aastaaruandeid, kirjutada jutukesi firmade infolehtedesse jms.
Ajakirjanik ei osale firmade koolitustel ja meediatreeningutel, õpetades, kuidas koostada pressiteadet või kuidas suhelda ajakirjandusega. Lubatud on firmakoolitustel osalemine siis, kui ajakirjanik tutvustab Äripäeva tööpõhimõtteid, mis aitab meie allikatel ja kaasautoritel muuta koostööd Äripäevaga ladusamaks.
Ajakirjanik avalikustab oma väärtpaberiportfelli otsesele juhile ja informeerib koheselt kõigist muutustest.
Ajakirjanik ei kirjuta asjadest, millega ta kodanikuna on seotud. Ka on lubamatu ajakirjaniku positsiooni ära kasutamine enda isiklikes huvides.
Ajakirjanik ei tohi kuuluda poliitilisse erakonda või mõnda teise organisatsiooni, millesse kuulumine seab kahtluse alla ajakirjaniku sõltumatuse.
Ajakirjanik ei kasuta allikatena oma sugulasi ja sõpru, kes kasvõi näiliselt seavad kahtluse alla ajakiraniku objektiivsuse.

Investeeringute deklareerimine

Äripäeva ajakirjanikud ja toimetajad avalikustavad investeeringud (aktsiad, fondid, tuletisväärtpaberid, lühikeseks müümine) Äripäevas ilmuvate teemakohaste artiklite juures. Ajakirjanike investeeringute avalikustamist kureerib börsitoimetuse juht. Avalikustamisele kuulub ainult väärtpaberi omamine, mitte selle hulk või väärtus. Äripäev propageerib avatust, mis tähendab, et me peame olema avatud ka ise, kuna börsiettevõtete aktsiad on tundlik informatsioon. Kui ajakirjanik omab ettevõtte kohta informatsiooni, mis võib mõjutada selle aktsia hinda, on aktsiatehingu sooritamine keelatud informatsiooni ilmumiseni. Kui informatsioon ei ole leidnud kinnitust, võib aktsiatehingu sooritada. Kuna Äripäeva toimetuse liikmed saavad tihti ettevõtte aktsia hinda mõjutavast informatsioonist teada enne selle avalikustamist ajalehes, peame selle info kasutamist enne avalikustamist lubamatuks.

Allikatega suhtlemine

Ajakirjanik reeglina ei kasuta artiklis anonüümseid allikaid, nende kasutamise korral aga kaitseb allika anonüümsust. Ajakirjanik avaldab alati anonüümse allika vastutavale toimetajale või osakonnajuhile.
Ajakirjaniku valenime või –isikuna esinemine on viimane võimalus info hankimisel. Enne vale isiku nime või ameti all esinemist kaalub vastutava toimetajaga või osakonnajuhiga põhjalikult läbi, kas vale isiku nime all esinemine on õigustatud avalikkuse/lugejate huve silmas pidades.
Ajakirjanik ei jaga kergekäeliselt lubadusi allikatele, nende andmisel aga täidab neid.
Ajakirjanik reeglina ei luba ega maksa raha informatsiooni eest. Erandina võib info eest maksta sõltumatule eksperdile analüüsi tegemiseks või temalt info saamiseks.
Ajakirjanik reeglina enne avaldamist ei näita allikatele artikleid ette. Erandina eelneva kokkuleppe korral saab allikas näha ainult tema enda antud info kajastamist, parandada ainult fakte.